Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 11.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 11 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 12.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 12 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 13.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 13 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 22.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 22 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Xtiya' rejqalem pa ruwi' ri kich'ojib'al chuqa' ri kirayinem ri rijita'q winaqi', ri taq ak'wala', chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' ri man e tz'aqät ta, k'o chi niya' kejqalem chupam re jun q'alajirisanem re’.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 26.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 26 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkokisaj ri ulew chuqa' ri to'ob'äl ri k'o kik'in o ri kokisan chik.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 27.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj 27 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 28.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 28 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 29.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 29 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 30.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 30.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 30 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 31.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 31 richin re t q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 32.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj 32 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
1. Ri achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin nkinük’ jalajöj taq rub’eyal richin nkik’iyirisaj o rokisaxik ri kulew, ri kitinamit chuqa’ ch’aqa’ chik taq to’ob’äl.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 33.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 33 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
1. Ri achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin nkiya’ rejqalem ri kib’anob’al o ri kiwachinaq achi’el rub’eyal ri ojer taq k’utb’äl chuqa’ kib’anob’al. Majun tikirel ta nimaj ri kich’ojib’al ri achamaq’i’ richin tikirel yek’ase’ chupam ri Saqamaq’.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 34.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 34 richin re q’alajrisanem ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 35.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 35 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al nkijikib'a' rub'eyal ri kisamaj ri winaqi' ri e k'äs pa taq kitinamit.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 36.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 36 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 37.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 37 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 38.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 38 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Saqamaq' kik'in ri kito'ik ri achamaq'i', xtikikanoj jalajöj k'atzinel taq b'eyal, chuqa' ri taqonem tzij, richin tikirel nkiq'i' ri rurayb'al ri Q'alajirisanem.
CORONAVIRUS Idioma Uspanteko, Academia de Lenguas Mayas de Guatemala
El Coronavirus o Covid-19 a nivel mundial esta afectando la salud de los humanos. Los pueblos Indígenas ven la necesidad de estar informados sobre el tema en sus propios idiomas para proteger y prevenir el contagio de este virus.
En este programa puede encontrar más información en Idioma Uspanteko el cual puede escuchar, descargar y compartir de forma gratuita.
Producción:
Academia de Lenguas Mayas de Guatemala
Enlaces:
Academia de Lenguas Mayas de Guatemala
CORONAVIRUS Idioma Poqomam, Alimentación en la Comunidad
El Coronavirus o Covid-19 a nivel mundial esta afectando la salud de los humanos, este es virus que causan enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves, este ya ha afectado a más de 162 países de 195. !Este brote es grave! y en este programa puede encontrar más información en Idioma Poqomam de las formas de prevenir el contagio. Escuche, descargue y compartir de forma gratuita.
Musicalización:
“Burn Your Village to the Ground” por A Tribe Called Red. Usado con permiso.
CORONAVIRUS Idioma Poqomam, Prevención
El Coronavirus o Covid-19 a nivel mundial esta afectando la salud de los humanos, este es virus que causan enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves, este ya ha afectado a más de 162 países de 195. !Este brote es grave! y en este programa puede encontrar más información en Idioma Poqomam de las formas de prevenir el contagio. Escuche, descargue y compartir de forma gratuita.
Musicalización:
“Burn Your Village to the Ground” por A Tribe Called Red. Usado con permiso.
CORONAVIRUS idioma Kaqchikel, Sistema de Intercambio en Tiempo de Crisis
El coronavirus ha causado enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves y en muchos casos ha causado hasta la muerte. El sitio web de rtve señala que actualmente existen más de 12,2 millones de casos y más de 555.000 muertos en todo el mundo.
En respuesta ante esta crisis sanitaria mundial las comunidades, personas particulares y radios comunitarias han realizado producciones radiales con información sobre los prevención, síntomas y cuidados.
CORONAVIRUS Español, Sistema de Intercambio en Tiempo de Crisis
El coronavirus ha causado enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves y en muchos casos ha causado hasta la muerte. El sitio web de rtve señala que actualmente existen más de 12,2 millones de casos y más de 555.000 muertos en todo el mundo.
En respuesta ante esta crisis sanitaria mundial las comunidades, personas particulares y radios comunitarias han realizado producciones radiales con información sobre los prevención, síntomas y cuidados.
CORONAVIRUS Español, Migración y Pandemia
El coronavirus ha causado enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves y en muchos casos ha causado hasta la muerte. El sitio web de rtve señala que actualmente existen más de 12,2 millones de casos y más de 555.000 muertos en todo el mundo.
En respuesta ante esta crisis sanitaria mundial las comunidades, personas particulares y radios comunitarias han realizado producciones radiales con información sobre los prevención, síntomas, cuidados y consecuencias.
CORONAVIRUS Idioma Kaqchikel, Migración y Pandemia
El coronavirus ha causado enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves y en muchos casos ha causado hasta la muerte. El sitio web de rtve señala que actualmente existen más de 12,2 millones de casos y más de 555.000 muertos en todo el mundo.
En respuesta ante esta crisis sanitaria mundial las comunidades, personas particulares y radios comunitarias han realizado producciones radiales con información sobre los prevención, síntomas, cuidados y consecuencias.
CORONAVIRUS Idioma Kaqchikel, Huertos Como Herencia Familiar
El coronavirus ha causado enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves y en muchos casos ha causado hasta la muerte. El sitio web de rtve señala que actualmente existen más de 22,1 millones de casos y más de 781.000 muertos en todo el mundo.