Entrevista: Importancia de medios de comunicación indígena
Entrevista: Susana Pakara, una activista ejemplar
Entrevista: Organización al nivel comunitario
Entrevista: El papel de los hombres en los derechos de las mujeres
Entrevista: Ricardo Silva de Uruguay en defensa del territorio
Entrevista: La participación de niñas Indígenas
Entrevista: Ejemplo exitoso de la defensa del territorio en Argentina
Entrevista: Un radialista independiente sobre el rol de comunicación
Entrevista: Promoviendo cultura indígena con medios de comunicación
Entrevista: El consentimiento libre, previo e informado en Bolivia
Entrevista: Pueblo defiende territorio con su propio protocolo para consulta
Entrevista: Defensa de lugares sagrados
9 años de la Declaración de la ONU sobre el Derecho de los Pueblos Indígenas
Hoy 13 de septiembre conmemoramos un año más, de los nueve en total, de la Declaración de las Naciones Unidas sobre los Derechos de los Pueblos Indígenas, la que fue adoptada en Nueva York durante la sesión 61 de la Asamblea General de las Naciones Unidas. Esta declaración protege los derechos colectivos e individuales de los Pueblos Indígenas en relación con el autogobierno, la tierra, la educación, el empleo, la salud y otras areas, te invitamos a escuchar el siguiente spot.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 39.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 39 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 40.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 40 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 41.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 41 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 42.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 42 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 43.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 43 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri ch'ojib'äl ri ya'on rejqalem chupam ri Q'alajirisanem nuya' jub'a' rejqalem richin ruchajixik kik'aslem ri winaqi' ri kiq'ijnem, chuqa' ri utziläj kik'aslem ri achamaq'i' ri e k'o pa ronojel ri ruwach'ulew.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 44.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 44 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 45.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 45 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ronojel ri man q'alajirisan ta kan chupam re jun Q'alajirisanem re', majun chi ke xtimajon o xtuchüp kiwäch ri kich'ojib'al ri k'o wakami kik'in ri achamaq'i' o ri kich'ojib'al xtikiq'i' ri chwaq kab'ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 46.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 46 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
11 Aniversario Declaración de la ONU Sobre los Derechos de Pueblos Indígenas
La Declaración de las Naciones Unidas sobre los derechos de los pueblos Indígenas fue adoptada en Nueva York Estados Unidos, hace 11 años, el 13 de septiembre del 2007. ¿Quiénes están involucrados, y cómo lo podemos aplicar? En este programa te brindamos la información.
Musicalización.
Música de fondo: Warmigu, Yarina, usada con su autorización.
Música de introducción: “Burn Your Village to the Ground” por A Tribe Called Red. Usado con permiso.
Voces:
Avexnim Cojtí, Maya Quiche, Guatemala.
Les Malezer on Commemorating UNDRIP
On September 13 we commemorate the anniversary of the adoption of the Declaration on the Rights of Indigenous Peoples by the United Nations.
The Declaration is an instrument to enshrine the rights that constitutes the minimum standards of survival, dignity and well-being of Indigenous peoples around the world.
UN Special Rapporteur Vicky Tauli-Corpuz on the Criminalization of Australian Aboriginal Peoples
Vicky Tauli-Corpuz, UN Special Rapporteur on the Rights of Indigenous Peoples, discusses with IRR Producer Shaldon Ferris the high rate of imprisonment of Australian Aboriginal individuals that she observed in her official visit to Australia. Disproportionate criminalization of Aboriginal people is evidence of systemic, structural inequality in Australia.
MUSIC
Song: "YAWLICHALLAY" by Luis Cisneros. Used with permission.
Indigenize The Prevention Movement Against HIV And AIDS
HIV advocate Marama Mullen (Ngatiawa Māori), Executive Director of INA, the Maori, Indigenous, and South Pacific HIV/AIDS Foundation, discusses the HIV/AIDS prevention and awareness network that her organization has fostered among Indigenous communities in the South Pacific.
MUSIC
Song: "Atahualpa" by Yarina. Used with permission.
Introduction: "Burn Your Village to the Ground" by A Tribe Called Red. Used with permission.