Skip to main content
Displaying 26 - 50 of 104

UN_02: Permanent Forum on Indigenous Issues

This spot outlines the Permanent Forum on Indigenous Issues, a UN committee made up of sixteen people that advises the UN on issues such as economic and social development, culture, the environment, education, health and human rights. At these meetings important issues facing Indigenous People are discussed and, if pre-registered, people outside the committee can attend and even present on specific issues.

UN_03: Permanent Forum Report and Recommendations

This spot outlines the importance of the Permanent Forum on Indigenous Issues. It is a forum made up of sixteen members that meets yearly to write reports and recommendations to advise states and UN agencies on important issues facing Indigenous Peoples. The forum focuses on general issues that are common to Indigenous Peoples such as health, violence against women and food sovereignty.

UN_04: Permanent Forum Recommendations

This spot outlines the recommendations made by the UN Permanent Forum on Indigenous Issue in 2013 on the importance of drawing attention to Indigenous issues in the media through journalism and other modes of communication. The UNPFII is a UN body responsible for bringing international attention to specific issues related to Indigenous Peoples’ health, human rights, economic and social development, environment, education and culture by making recommendations to UN member states and agencies.

UN_09: Expert Mechanism Reports

This spot talks about the Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples, or EMRIP, which is a UN body dedicated to studying and reporting on issues affecting Indigenous Peoples around the world. The studies that the EMRIP produces go in depth on issues affecting Indigenous Peoples across the world, such as a recent study it carried out on access to justice.

UN_10: Using UN Reports and Recommendations

This spot outlines the ways in which Indigenous Peoples can use the three main UN mechanisms that are dedicated to Indigenous Peoples rights, the Special Rapporteur, the Expert Mechanism of the Rights of Indigenous Peoples, and the Permanent Forum on Indigenous Issues, to help their causes locally. Indigenous Peoples can use official recommendations and reports from these mechanisms for support at meetings with governments officials and also to spread the word about what is happening through the media.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 02.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruka’n mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :

Ri tinamït chuqa' ri achamaq'i' rije' k'o kijamalil  chuqa'  junam kejqalem kik'in ri ch'aqa' chik taq tinamït chuqa' kik'in ch'aqa' chik winaqi' chuqa' k'o kich'ojib'al richin mani yetz'ilöx ri kich'ojib'al, achi'el ruma ri kixe'el o ruma ri kib'anikil ri achamaq'i'.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 03.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rox mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :

Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkijikib'a'  rub'eyal ri kina'oj rije'.  Rik'in ri kich'ojib'al nkijikib'a' rub'anikil ri kina'ojil chuqa' tikirel nkiq'i' ruk'iyirisanem ri kipwaq, chuqa' ri jalajöj kib'anob'al ri winaqi'.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 07.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.Ri ruwuq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

1.   Konojel ri winaqi' ri e achamaq'i' k'o kich'ojib'al chi rij ri kik'aslem, ri utziläj kich'akul, chuqa' ri kib'eyana'oj, ri jamalil chuqa' ri kichajixik ri winaqi'.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 08.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruwaqxaq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

1.   Ri  tinamït chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin mani nkïl k'ayewal richin mani nkitz'ila' ri kib'anob'al.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 09.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rub’elej mokaj richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:

Ri tinamït chuqa’ ri winaqi’ ri e achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin yek’oje’ chupam jun tinamït o majun nq’alajin ta pe ri jalajöj ruwäch ri tz’ilanem chupam ri kich’ojib’al.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 22.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 22 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

1. Xtiya' rejqalem pa ruwi' ri kich'ojib'al chuqa' ri kirayinem  ri rijita'q winaqi', ri taq ak'wala', chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' ri man e tz'aqät ta, k'o chi niya' kejqalem chupam re jun q'alajirisanem re’.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 26.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 26 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

1. Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkokisaj ri ulew chuqa' ri to'ob'äl  ri k'o kik'in o ri kokisan chik.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 30.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i.  Tanaj 30.  

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 30 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.

x

Subscribe to our mailing list