Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 31.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 31 richin re t q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 32.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj 32 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
1. Ri achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin nkinük’ jalajöj taq rub’eyal richin nkik’iyirisaj o rokisaxik ri kulew, ri kitinamit chuqa’ ch’aqa’ chik taq to’ob’äl.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 33.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 33 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
1. Ri achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin nkiya’ rejqalem ri kib’anob’al o ri kiwachinaq achi’el rub’eyal ri ojer taq k’utb’äl chuqa’ kib’anob’al. Majun tikirel ta nimaj ri kich’ojib’al ri achamaq’i’ richin tikirel yek’ase’ chupam ri Saqamaq’.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 34.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 34 richin re q’alajrisanem ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 35.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 35 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al nkijikib'a' rub'eyal ri kisamaj ri winaqi' ri e k'äs pa taq kitinamit.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 36.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 36 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 37.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 37 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 38.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 38 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Saqamaq' kik'in ri kito'ik ri achamaq'i', xtikikanoj jalajöj k'atzinel taq b'eyal, chuqa' ri taqonem tzij, richin tikirel nkiq'i' ri rurayb'al ri Q'alajirisanem.
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 02
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 03
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 04
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 05
Ser Mujer, Joven e Indígena; Algunos Retos Expuestos en el Foro Permanente de la ONU
Aprovechamos la participación de jóvenes Indígenas en el Foro Permanente de la ONU para cuestiones Indígenas para conversar con una de ellas y conocer sobre su trabajo en defensa de la propiedad intelectual de las tejedoras para que se respeten sus tejidos Indígenas los que han sido robados por empresarios/as para comercialización.
Recursos
17a Sesión del Foro Permanente (16-27 de abril 2018)
Musicalización:
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 06
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 07
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 08
Indigenous Migrants At The US Mexico Border
Migrant families from Central America and elsewhere have had to endure being separated. Foster homes and shelters has become the temporary home to many of the kids, some of them being toddlers. Bureaucratic errors could leave the government officials unaware that a child’s parent is in the U.S. What happens when the parents cannot speak English or Spanish?
Resources
intercontinentalcry.org/indigenous-im…t-the-border/
Interviewees:
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 09
Free, Prior, Informed Consent in Chamling Rai- 10
News Bulletin CS February 2019
A short update on current events from around the world on the topic of Indigenous Rights.
PRODUCTION
Shaldon Ferris (KhoiSan)