UN Special Rapporteur Vicky Tauli-Corpuz on the Criminalization of Australian Aboriginal Peoples
Vicky Tauli-Corpuz, UN Special Rapporteur on the Rights of Indigenous Peoples, discusses with IRR Producer Shaldon Ferris the high rate of imprisonment of Australian Aboriginal individuals that she observed in her official visit to Australia. Disproportionate criminalization of Aboriginal people is evidence of systemic, structural inequality in Australia.
MUSIC
Song: "YAWLICHALLAY" by Luis Cisneros. Used with permission.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 25.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 25 richin re q’alajrisanem re’ ja re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 24.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 24 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 23.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 23 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkijikib'a' chuqa' runuk'ik jalajöj rub'eyal kisamaj richin ri kik'iyirisanem. Achi'el ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkinük' jalajöj taq samaj pa ruwi'
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 21.
Guión: La Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 21 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 20.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 20 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 19.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 19 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 18.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 18 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nuq’ajuj:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 16.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 16 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
1. Ri achamaq’i’ k'o kich'ojib'al richin nkitz'uk kitzijob’al pa kich'ab'äl chuqa' tikiq'alajirisaj ri kitzijob’al chi ke ri winaqi' ri man e achamaq’i’ ta, xa xe mani yetz'ilöx ri achamaq’i’.
Challenges And Solutions For Indigenous Fisheries in South Africa
Indigenous Rights Radio producer Shaldon Ferris (KhoiSan) investigates the impacts of fishing regulations on Indigenous groups who have fished as a part of their livelihoods for centuries. The Convention on Biological Diversity, an international agreement which has inspired the implementation of many current fishing regulations, specifically discusses the importance of collaborating with Indigenous communities in order to preserve cultural knowledge in the pursuit of ecological preservation.