CLIMATE CHANGE HAUSA
This series of radio programs have been produced by Progress FM, Nigeria. In this series, topics related to children are discussed.
Access to quality education, rights for children, and the importance of indigenous languages for children are among the subjects discussed.
All voices and music by Progress FM
Producer : Sani Musa.
Anchor: Sani Musa and Yazzed Aliyu.
Presenters: Sadiq Muhammad kabeer, Aisha Muhammad kabeer, Blessing Jack, Amina Ibrahim, Yunusa Abdullahi, maimuna Ibrahim, James smart and Riham sani.
Speaking Native Language In Nigeria - Progess FM - Hausa
This series of radio programs have been produced by Progress FM, Nigeria. In this series, topics related to children are discussed.
Access to quality education, rights for children, and the importance of indigenous languages for children are among the subjects discussed.
All voices and music by Progress FM
Producer : Sani Musa.
Anchor: Sani Musa and Yazzed Aliyu.
Presenters: Sadiq Muhammad kabeer, Aisha Muhammad kabeer, Blessing Jack, Amina Ibrahim, Yunusa Abdullahi, maimuna Ibrahim, James smart and Riham sani.
The Child Right Act Of 2003 - Progress FM - Progress FM - Hausa Language
This series of radio programs have been produced by Progress FM, Nigeria. In this series, topics related to children are discussed.
Access to quality education, rights for children, and the importance of indigenous languages for children are among the subjects discussed.
All voices and music by Progress FM
Producer : Sani Musa.
Anchor: Sani Musa and Yazzed Aliyu.
Presenters: Sadiq Muhammad kabeer, Aisha Muhammad kabeer, Blessing Jack, Amina Ibrahim, Yunusa Abdullahi, maimuna Ibrahim, James smart and Riham sani.
The Right To Access Information - Progress FM - Hausa Language
This series of radio programs have been produced by Progress FM, Nigeria. In this series, topics related to children are discussed.
Access to quality education, rights for children, and the importance of indigenous languages for children are among the subjects discussed.
All voices and music by Progress FM
Producer : Sani Musa.
Anchor: Sani Musa and Yazzed Aliyu.
Presenters: Sadiq Muhammad kabeer, Aisha Muhammad kabeer, Blessing Jack, Amina Ibrahim, Yunusa Abdullahi, maimuna Ibrahim, James smart and Riham sani.
The Right To Quality Education - Progress FM - Hausa Language
This series of radio programs have been produced by Progress FM, Nigeria. In this series, topics related to children are discussed.
Access to quality education, rights for children, and the importance of indigenous languages for children are among the subjects discussed.
All voices and music by Progress FM
Producer : Sani Musa.
Anchor: Sani Musa and Yazzed Aliyu.
Presenters: Sadiq Muhammad kabeer, Aisha Muhammad kabeer, Blessing Jack, Amina Ibrahim, Yunusa Abdullahi, maimuna Ibrahim, James smart and Riham sani.
A Just Transition For The People Of Nigeria (Hausa Language)
Progress Radio informs listeners about transition minerals and the importance of a Just Energy Transition in this radio program.
Script writer: Komfulata Umar (Fulfulde)
Producer: Sani Musa (Fulfulde)
Presenter: Aisha Adam Jalo (Fulfulde)
Interviewees:
Dr Ahmed Umar ,Abdulrahaman Muhammad,
Muhammad. Bashir Shu'aibu Galma.
Halima Muhammad - Hausa by Tribe.
Halima Abubakar Galadima (Gwari)
Music: Sambi 'Fulbe fultata Gomb'e.
"Burn your village to the ground", by The Halluci Nation, used with permission.
Covid - 19 And Indigenous Community Controlled Health Iban
Limited access to basic health services remains a big problem for Indigenous communities across all continents. Indigenous populations in many countries have experienced poorer health outcomes compared to non-Indigenous populations. Mainstream health services have not adequately met the health needs of Indigenous Peoples in both rural and urban settings.
Covid - 19 Vaccines Iban
After months of clinical trials by many companies in different countries, several vaccines, which are 94-95% effective, have finally been approved and are now making their way to hospitals, clinics and doctors rooms. Successful trials of the vaccines have taken place with medical professionals and the elderly. Vaccines against COVID-19 will be available to us soon.
Produced by Dev Kumar Sunuwar
Voice and Translation: Nichol Ragai Lang
Understanding The Second Wave Of Covid - 19 Iban
Covid-19 is still a grave reality, now with a new strain of the virus spreading across the world. When the pandemic first began, we did not expect it to last this long, and no one expected that it would spread so widely and have such a disastrous impact. As we move into 2021, it continues to be crucial to maintain social distance, avoid large groups of people, wash or sanitize our hands and wear masks consistently to stop the spread of the virus.
Produced by Dev Kumar Sunuwar
Translation and Voice: Nichol Ragai Lang
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 01.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa rijuna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chiruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri nab’ey mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 02.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruka’n mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :
Ri tinamït chuqa' ri achamaq'i' rije' k'o kijamalil chuqa' junam kejqalem kik'in ri ch'aqa' chik taq tinamït chuqa' kik'in ch'aqa' chik winaqi' chuqa' k'o kich'ojib'al richin mani yetz'ilöx ri kich'ojib'al, achi'el ruma ri kixe'el o ruma ri kib'anikil ri achamaq'i'.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 03.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rox mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :
Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkijikib'a' rub'eyal ri kina'oj rije'. Rik'in ri kich'ojib'al nkijikib'a' rub'anikil ri kina'ojil chuqa' tikirel nkiq'i' ruk'iyirisanem ri kipwaq, chuqa' ri jalajöj kib'anob'al ri winaqi'.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 04.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rukaj mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 05.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ro’ mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 06.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruwaq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 07.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.Ri ruwuq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Konojel ri winaqi' ri e achamaq'i' k'o kich'ojib'al chi rij ri kik'aslem, ri utziläj kich'akul, chuqa' ri kib'eyana'oj, ri jamalil chuqa' ri kichajixik ri winaqi'.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 08.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruwaqxaq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Ri tinamït chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin mani nkïl k'ayewal richin mani nkitz'ila' ri kib'anob'al.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 09.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rub’elej mokaj richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri tinamït chuqa’ ri winaqi’ ri e achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin yek’oje’ chupam jun tinamït o majun nq’alajin ta pe ri jalajöj ruwäch ri tz’ilanem chupam ri kich’ojib’al.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 10.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rulaj mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 11.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 11 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 12.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 12 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 13.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 13 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 22.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 22 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Xtiya' rejqalem pa ruwi' ri kich'ojib'al chuqa' ri kirayinem ri rijita'q winaqi', ri taq ak'wala', chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' ri man e tz'aqät ta, k'o chi niya' kejqalem chupam re jun q'alajirisanem re’.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 26.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 26 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkokisaj ri ulew chuqa' ri to'ob'äl ri k'o kik'in o ri kokisan chik.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 27.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj 27 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij: