Uso de medicina tradicional
La medicina tradicional ha existido desde tiempos precoloniales, y su uso y práctica ha tomado mucha mayor importancia en los últimos años debido a la actual crisis por Covid-19
Los abuelos y abuelas han compartido su sabiduría y conocimiento sobre medicina natural a través de pláticas orales con sus hijos y nietos, y las radios comunitarias son medios que han trasladado esta valiosa información a través de programas radiales que son producidos en idiomas Indígenas, español y otros idiomas más.
Nuestra madre tierra siente, en lengua Náhuatl de Cuetzalan, Puebla, México
Para los Pueblos Indígenas la tierra es nuestra madre, es fuente de vida y de sabiduría. Por esta razón, el cuidado de la tierra es fundamental en nuestras culturas. A lo largo de toda nuestra vida, hemos mantenido una estrecha relación con ella; no obstante, debido a la influencia de formas de vida ajenas que han llegado a nuestras comunidades, es necesario recordar a las nuevas generaciones el valor de la madre tierra.
Cuento de “El maíz y la hormiga”
En la vida de los Pueblos Indígenas, los cuentos, historias y leyendas tienen un papel esencial. Muchas de ellas ayudan a explicar el origen de los pueblos y sus nombres, de los alimentos, festividades, características y comportamientos de animales y plantas, e incluso el origen del mundo.
Campaña “Aprende sobre tus derechos”
Mensaje en Mam de REACH “Aprende sobre tus derechos”
Si trabajas en una finca de Café y tus derechos son violentados o quieres conocer cuáles son tus derechos, llama a la línea gratuita marcando 1801 0073224
Campaña “Aprende sobre tus derechos”
Mensaje en Tzutujil de REACH “Aprende sobre tus derechos”
Si trabajas en una finca de Café y tus derechos son violentados o quieres conocer cuáles son tus derechos, llama a la línea gratuita marcando 1801 0073224
Thelma Cabrera, Mujer Indígena Aspirante a la Presidencia de Guatemala
Thelma Cabrera Pérez es una mujer indígena, Maya Mam, originaria del departamento de Retalhuleu del país de Guatemala, descendiente de una familia campesina, defensora de derechos humanos y de pueblos Indígenas desde hace más de 25 años.
Thelma en las elecciones generales de Guatemala 2019, aspira a la presidencia, por el El Movimiento para la Liberación de los Pueblos MLP.
Agua Segura, Idioma Mam
El Agua es un vital liquido que ha sido cuidado por pueblos indígenas desde hace miles de años, Sin embargo la contaminación de los ríos causado mayormente por la existencia de mega proyectos ha llevado a que muchas familias Indígenas estén enfermando.
Ante esto radio comunitaria Balam Sterio de Guatemala ha abordado este tema realizando producciones cortas sobre recomendaciones para el consumo seguro de agua como: hervir el agua antes de consumirla, lavar las manos con agua y jabón para evitar enfermedades.
CORONAVIRUS, Idioma Mam
El Coronavirus o Covid-19 a nivel mundial esta afectando la salud de los humanos, este es virus que causan enfermedades que van desde el resfriado común hasta enfermedades más graves, este ya ha afectado a más de 162 países de 195. !Este brote es grave! y en este programa puede encontrar más información en Idioma Mam de las formas de prevenir el contagio. Escuche, descargue y compartir de forma gratuita.
Musicalización:
“Burn Your Village to the Ground” por A Tribe Called Red. Usado con permiso.
Coronavirus , Como Cuidarnos ante la Segunda Ola, en Idioma Mam
COVID-19 sigue siendo una situación de gravedad, más ahora con nuevas variaciones del virus que se extiende por todo el mundo. La segunda ola del virus está afectando a muchos países principalmente en comunidades Indígenas donde ahora ya no solo los niños y ancianos son vulnerables, las nuevas variaciones de Covid19 están afectando a todos en general.
Coronavirus , Importancia de la Vacuna Contra Covid-19, en Idioma Mam
Ha pasado más de un año y los efectos por covid-19 se siguen sintiendo mucho más debido a la segunda ola y sus variaciones, según la revista RTVE señala que a la fecha se han registrado 3,348,843 muertes en el mundo. Ante esta situación alarmante se ha acelerado algunas respuesta para evitar que más personas se sigan contagiando, entre ellas está la aplicación de vacunas contra covid-19, el cual en muchos países ya se ha aplicado a personal médico, servidores públicos y personas de la tercera edad.
Coronavirus , Autonomía en la Salud Indígena, en Idioma Mam
Después de más de un año Covid-19 ha dejado más de 3,382,561 muertes en el mundo según el sistema de monitoreo de Covid-19 de la Universidad de Medicina John Hopkins. Esta crisis sanitaria ha dejado en evidencia el acceso limitado a los servicios básicos de salud el cual sigue siendo un reto de gran escala para las comunidades Indígenas de todos los continentes y la emergencia sanitaria por Covid-19 ha dejado más en evidencia esta precaria situación.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 01.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa rijuna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chiruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri nab’ey mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 02.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruka’n mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :
Ri tinamït chuqa' ri achamaq'i' rije' k'o kijamalil chuqa' junam kejqalem kik'in ri ch'aqa' chik taq tinamït chuqa' kik'in ch'aqa' chik winaqi' chuqa' k'o kich'ojib'al richin mani yetz'ilöx ri kich'ojib'al, achi'el ruma ri kixe'el o ruma ri kib'anikil ri achamaq'i'.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 03.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rox mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij :
Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkijikib'a' rub'eyal ri kina'oj rije'. Rik'in ri kich'ojib'al nkijikib'a' rub'anikil ri kina'ojil chuqa' tikirel nkiq'i' ruk'iyirisanem ri kipwaq, chuqa' ri jalajöj kib'anob'al ri winaqi'.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 04.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rukaj mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 05.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ro’ mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 06.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruwaq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 07.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.Ri ruwuq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Konojel ri winaqi' ri e achamaq'i' k'o kich'ojib'al chi rij ri kik'aslem, ri utziläj kich'akul, chuqa' ri kib'eyana'oj, ri jamalil chuqa' ri kichajixik ri winaqi'.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 08.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri ruwaqxaq mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Ri tinamït chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin mani nkïl k'ayewal richin mani nkitz'ila' ri kib'anob'al.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 09.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rub’elej mokaj richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri tinamït chuqa’ ri winaqi’ ri e achamaq’i’ k’o kich’ojib’al richin yek’oje’ chupam jun tinamït o majun nq’alajin ta pe ri jalajöj ruwäch ri tz’ilanem chupam ri kich’ojib’al.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 10.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri rulaj mokaj tzij richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 11.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 11 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 12.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 12 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 13.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 13 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 22.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 22 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:
1. Xtiya' rejqalem pa ruwi' ri kich'ojib'al chuqa' ri kirayinem ri rijita'q winaqi', ri taq ak'wala', chuqa' ri winaqi' ri e achamaq'i' ri man e tz'aqät ta, k'o chi niya' kejqalem chupam re jun q'alajirisanem re’.