9 años de la Declaración de la ONU sobre el Derecho de los Pueblos Indígenas
Hoy 13 de septiembre conmemoramos un año más, de los nueve en total, de la Declaración de las Naciones Unidas sobre los Derechos de los Pueblos Indígenas, la que fue adoptada en Nueva York durante la sesión 61 de la Asamblea General de las Naciones Unidas. Esta declaración protege los derechos colectivos e individuales de los Pueblos Indígenas en relación con el autogobierno, la tierra, la educación, el empleo, la salud y otras areas, te invitamos a escuchar el siguiente spot.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 39.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 39 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 40.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 40 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 41.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 41 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 42.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 42 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 43.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 43 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri ch'ojib'äl ri ya'on rejqalem chupam ri Q'alajirisanem nuya' jub'a' rejqalem richin ruchajixik kik'aslem ri winaqi' ri kiq'ijnem, chuqa' ri utziläj kik'aslem ri achamaq'i' ri e k'o pa ronojel ri ruwach'ulew.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 44.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 44 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 45.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 45 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
Ronojel ri man q'alajirisan ta kan chupam re jun Q'alajirisanem re', majun chi ke xtimajon o xtuchüp kiwäch ri kich'ojib'al ri k'o wakami kik'in ri achamaq'i' o ri kich'ojib'al xtikiq'i' ri chwaq kab'ij.
Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 46.
Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 46 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij.
11 Aniversario Declaración de la ONU Sobre los Derechos de Pueblos Indígenas
La Declaración de las Naciones Unidas sobre los derechos de los pueblos Indígenas fue adoptada en Nueva York Estados Unidos, hace 11 años, el 13 de septiembre del 2007. ¿Quiénes están involucrados, y cómo lo podemos aplicar? En este programa te brindamos la información.
Musicalización.
Música de fondo: Warmigu, Yarina, usada con su autorización.
Música de introducción: “Burn Your Village to the Ground” por A Tribe Called Red. Usado con permiso.
Voces:
Avexnim Cojtí, Maya Quiche, Guatemala.
Les Malezer on Commemorating UNDRIP
On September 13 we commemorate the anniversary of the adoption of the Declaration on the Rights of Indigenous Peoples by the United Nations.
The Declaration is an instrument to enshrine the rights that constitutes the minimum standards of survival, dignity and well-being of Indigenous peoples around the world.
Indigenous Communities and Food Security
Dev Kumar Sunuwar interviews Dr. Phrang Roy, Khasi indigenous and biodiversity activist, from Shillong, North-East India, on food security among Indigenous Peoples.
Maasai Indigenous People Of Kenya and Their Food Systems
Maasai are semi-nomadic pastoralists who migrate within semi-arid lowlands and more humid uplands to obtain water and pasture. The large majority of them obtain their livelihood through husbandry of cattle, goat and sheep. Their food culture is very unique as they rely on meat, milk and blood from cattle for protein and energy needs. But lately with the gradual loss of elder members of the Maasai community who carry most of this people’s indigenous knowledge, Maasai indigenous communities are losing their customary practices.
Producer : Dev Kumar Sunuwar
Indigenous Food Security In The Arctic
For Indigenous Peoples, food security is necessary for health, and also to maintain a relationship with the earth and its resources.
What is also valuable for Indigenous Peoples is to consume culturally appropriate food. In this radio program, we speak to Dr. Dalee Sambo Dorough and Carolina Behe, as we find out more about food sovereignty and food security amongst Inuit and Peoples in the Arctic.
Producer: Shaldon Ferris (KhoiSan)
Interviewees: Carolina Behe and Dr. Dalee Sambo Dorough(Iñupiat)
Image: Berry picking. Photo by Chris Arend.
Music: