Skip to main content
Displaying 26 - 46 of 46

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 15.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-15-dignity-and is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 15 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

1. Ri achamaq’i’ k’o kich’ojib’al pa ruwi’ ri kiq’ijnem chuqa’ ri jalajöj kiwäch ri kib’anob’al, ojer taq k’utb’äl, rutzijol kik’aslem, chuqa’ ri rayib'äl tikirel nq’alajirisäx chupam ri tijonïk, chuqa’ chupam ri jalajöj taq rutzijob’al ri amaq’.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 16.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-16-right-to is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq. Ri mokaj tzij 16 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij chi qe:

1. Ri achamaq’i’ k'o kich'ojib'al richin nkitz'uk kitzijob’al pa kich'ab'äl chuqa' tikiq'alajirisaj ri kitzijob’al chi ke ri winaqi' ri man e achamaq’i’ ta, xa xe mani yetz'ilöx ri achamaq’i’.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 17.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-17-equality is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
Ri mokaj tzij 17 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

1. Ri winaqi' chuqa' ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkokisaj ronojel ri ch'ojib'äl ri tz'ib'atäl chupam ri sik'iwuj chi rij samaj kik'in ri aj ruwach'ulew o chupam ri amaq'el.

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 18.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-18-right-to is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 18 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nuq’ajuj:

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 19.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-19-consent is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.
 

Ri mokaj tzij 19 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 20.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-20-right-to is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 20 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 21.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-21-equal-access is not available, or it is set to private.

Guión: La Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 21 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 23.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-23-right-to is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri  mokaj tzij 23 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

Ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkijikib'a' chuqa' runuk'ik jalajöj rub'eyal kisamaj richin ri kik'iyirisanem.  Achi'el ri achamaq'i' k'o kich'ojib'al richin nkinük' jalajöj taq samaj pa ruwi'

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 24.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-24-right-to is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 24 richin re q’alajrisanem re’ ke re’ nub’ij:

Ri Kich'ojib'al k'aslemal ri achamaq'i. Tanaj 25.

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-25-traditional is not available, or it is set to private.

Guión: Ri kich’ojib’al k’aslemal ri achamaq’i’, jun atowab’äl xjuch’ kuma ri tinamital pa ri juna’ 2007. Re wuj re’ nusöl chi qawäch achike ri k’o chi nikib’än chuqa’ ri man ruk’amon ta nikib’än ri chanpomanela’ chi ruya’ik kiq’ij ri kich’ojib’al ri qawinaq.

Ri mokaj tzij 25 richin re q’alajrisanem re’ ja re’ nub’ij:

UNDRIP Article 22: Protection for Children, Elders, Women, and Individuals with Disabilities

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/undrip-article-22-protection is not available, or it is set to private.

Article 22 of the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples states 1. Particular attention shall be paid to the rights and special needs of Indigenous elders, women, youth, children, and persons with disabilities in the implementation of this Declaration. 2. States shall take measures, in conjunction with Indigenous peoples, to ensure that Indigenous women and children enjoy the full protection and guarantees against all forms of violence and discrimination.

PRODUCTION

Avances En Derechos De Personas Indigenas Con Discapacidad

Es importante reconocer las experiencias distintas que tienen personas Indígenas. Para Olga Montúfar, una activista mexicana que trabaja con la organización Paso a Paso, el abogar por los derechos de personas Indígenas con discapacidad es una manera de ayudar a una población marginada. Además de hablar sobre su propia experiencia como persona con discapacidad, explica cómo intenta educar a las personas Indígenas con discapacidad sobre sus derechos como personas Indígenas y discapacitados.

Diversidad Sexual Tema Tratado En El Mecanismo De Expertos

El tema de la diversidad sexual no ha sido discutido abiertamente en el Mecanismo de Expertos de las Naciones Unidas. Andrea Sánchez Lezama, de la Universidad Carlos III de Madrid, habla de la importancia de reconocer las necesidades y los derechos fundamentales de personas Indígenas con diversas identidades sexuales.

 

Guatemalteca En El Mecanismo De Expertos Por Primera Vez

Jennifer Lopez Vicente, facilitadora comunitaria en Guatemala y autora de un artículo sobre los derechos de las mujeres mayas y jóvenes, habla de su experiencia como maya y mujer para dar una voz a su comunidad.

 

Hombre Estudioso Del Tema De Derechos Indigenas Comparte Informacion

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/hombre-estudioso-del-tema-de is not available, or it is set to private.

Luis Victor, representante peruano de la Coordinadora Andina de Organizaciones Indígenas, comparte sus observaciones sobre el problema de los gobiernos de países latinoamericanos y empresas que promueven la extracción de recursos naturales y cómo afecta la soberanía y salud de los pueblos Indígenas.  

Joven Abogado Comparte Informacion Y Estrategias Para Pueblos Indigenas

Según Capac Conde, un joven abogado aymara de Bolivia, no es suficiente sólo adoptar la Declaracion de las Naciones Unidas sobre los Derechos de los Pueblos Indígenas, sino que los Pueblos Indígenas necesitan conocer los artículos de la Declaración y saber cómo defender y exigir la aplicación de sus derechos.

Proceso Para Visita Del Relator A Un Pais

Una consulta con un relator especial es una manera de buscar la que las demandas y los retos de los Pueblos Indígenas sean escuchados y respetados. Sandra Cevallos de Argentina explica el proceso de solicitar y gestionar una visita del relator.

 

Albert Deterville On The Workings Of The Expert Mechanism

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/albert-deterville-on-the-workings-of-the-expert-mechanism is not available, or it is set to private.

Albert Deterville, Expert Mechanism representative of Latin American and the Caribbean, discusses the Expert Mechanism, as created by the UN, on the rights of Indigenous Peoples, and the process in which they aid the monitoring of rights in regions around the world.

Les Malezer On The Expert Mechanism's Role In The Human Rights Council

Les Malezer, of the National Congress of Australia's First Peoples, discusses the origins and goals of the expert mechanism and it's importance to the rights of Indigenous Peoples around the world.

Nina Cass On Madala's Work With College - Bound Indigenous Youth

The SoundCloud content at https://soundcloud.com/culturalsurvival/nina-cass-on-madalas-work-with-college-bound-indigenous-youth is not available, or it is set to private.

Nina Cass, of New South Wales, Australia, discusses her work with Madala, a youth organization that helps Indigenous young people go to school as well as the issues facing the Indigenous Peoples in Australia such as the promotion of culture, relocation, discrimination, suicide, etc. and how she can help in her role. 

Ben Sherman On The Work Of The World Indigenous Tourism Alliance

Ben Sherman, of the Lakota Nation, discusses his work with the World Indigenous Tourism Alliance and his hopes to reach and engage more people through his organization, as well as the challenges facing the organization as it spreads to other parts of the world. 

x

Subscribe to our mailing list